Hea ajakirjanik, hea õpetaja, hea lapsevanem, hea pastor –
kõigil neil on üks tähtis ühine omadus. Nad suunavad inimesi tegema
teadvustatud valikuid. Tark inimene pigem küsib kui vastab. Ta süveneb teemasse,
kuid säilitab samas avatuse uuele ja isegi vasturääkivale infole. Ta suhtub elu
paradoksidesse ja keerukusse pieteeditundega ning austab teiste valikuvabadust.
Ja just sellepärast on tark inimene parim võimalik teekaaslane, sest ta suudab
parasjagu kohaneda ja samas muutuste keskel kainelt vajalikku kurssi hoida.
Mida nõrgem on inimese tahe ja arusaam sellest sisemisest
kursist, seda altim on ta lihtsalt kulgema. Vooluga kaasa kulgemisest saavad
alguse väga paljud sõltuvuslikud nõiaringid ja suhtepuntrad. Mingites
olukordades pole asju läbi mõeldud, pole võetud vastutust iseenda elu eest ning
mõnda aega hiljem ongi jama käes. Kui inimene ka siis midagi otsustavat ette ei
võta, jääb üle vaid silmad kinni pigistada ja loota, et rong läheb mööda. Kuid see rong sõidab ringiratast.
Valikud on igaühe elus alalised külalised. Mõni esmapilgul vähetähtis kompromiss võib eskaleeruda suureks probleemiks. Otsus säilitada uhkus ja mitte vabandust paluda rikub suhteid. Ja samal ajal võib väike abipalve kujuneda täiesti elumuutvaks pöördeks.
Head valikud lähtuvad suuremast pildist. Nende eelduseks on võime olukorrast, emotsioonide ja mõtete virvarrist välja suumida. Vaja
on mõõdupuud, mis teeb emotsiooni toel ülespuhutud elevantidest jälle sääsed ja
taskulampi, et tabada pimedast südamesopist tõelisi elevante – sügavaid hirme
ja probleeme, mis vajavad tõsist tegelemist ja ilmselt ka abi küsimist.
Kolumn ilmub Äripäevas: Puhkepäeva toimetaja veerg 3.03.2017
No comments:
Post a Comment