Muutliku ilmaga kevadel on hea endale meelde tuletada, et ümbritsevad olud nagu ilm või seltskond pole kunagi halb ega hea - küsimus on enda vaatenurgas ja häälestuses.
Kord kolis mees uude linna. Teisel pool aeda toimetavalt härralt küsis ta, kuidas siinkandis nende naabritega on ka. Kohalik päris vastu, kuidas eelmises kohas oli. Mees ütles, et täitsa normaalsed inimesed olid. Kohalik muigas: "No vot, siis on siin ka niiviisi."
Teistest head loota võib ühest küljest tunduda sinisilmne, teisalt aitab just see neil meie silmis hea olla. "Inimestel on kalduvus muutuda sellisteks, millistena me neid kardame näha. Nii et kui me jätkuvalt kanname teistele üle tundekülmust, kasuahnust või kiusu meie isiku suhtes on sellel toimimisviisil tagajärg. Kaasinimesed hakkavadki meie arvel oma soojade tunnete ja heade kavatsustega kokku hoidma," õpetas Anti Kidron raamatus "Oska olla enda psühholoog". (Eneseabiraamatule viitamine võib mõjuda haledalt küll, aga aeg-ajalt leiab neist tõesti mõtteainet.) Kidron meenutas, et inimestevahelises suhtluses toimub vastastikune emotsionaalne nakatamine. Igaüks saab siinkohal ise järele mõelda, millega ta oma suhtlusringkonda igapäevaselt nakatab.
Tahes-tahtmata vaatab igaüks maailma läbi oma mõtete ja tunnete prisma. Meenub ühe armunud orkestrandi tähelepanek, et kui dirigent kogu kollektiivi sõimas, tajus tema oma silme ees nii suurt liblikaparve, et ükski negatiivne mõte läbi ei pääsenud. Kolleegid hiljem lava taga turtsusid ja tema muudkui muigas, et mis siin ikka mossitada. Muidugi on sellise immuunsuse mõju mööduv, ent positiivne mõtlemine pole kaugeltki ainult armunute privileeg. Seda saab igaüks treenida.
Neile, kes nüüd edasisest lugemisest loobuda kavatsevad, sest treenida pole midagi võimalik, inimene kujunes lapsepõlves välja ja nüüd on nagu on, tsiteeriksin üht meediaõppejõudu. Kui üks mu kursusekaaslane tema ees vabandama hakkas, et ei oska oma artikleid pealkirjastada, ütles see tark mees: "Küll õpite. Mõelge hetkeks: kui te siia maailma sündisite, siis vabandage väga, aga te oskasite ainult kahte asja - karjuda ja püksi teha. Kõik ülejäänu olete elu jooksul juurde õppinud." Hetkedel, kui ma tunnen end ebapädevana, mõtlen ikka sellele lausele. Võtan end kokku ja õpin juurde.
Ja kuidas siis positiivse mõtlemise treening siis käib? Esiteks tuleb jälgida oma reaktsioone. Kas pintsakule aetud kohv rikub tuju kogu päevaks? Kas kolleegi kriitiline märkus tehtud tööle kahjustab enesehinnangut? Oma tundeid analüüsides tasub otsida nende tagamaid. Ühtlasi tasub endalt küsida, kas olukorral on ka positiivne tulem või mõni humoorikas aspekt, millele võiks keskenduda. Sedamoodi saab lahti lammutada nii mõnegi sisseharjunud mõtte- või käitumismustri ja oma elu veidi rõõmsamaks muuta.
Kolumn ilmus Äripäevas: Puhkepäeva toimetaja veerg 22.04.2016
