Sunday, July 10, 2016

Mis mõttes raha pole oluline?

Päeva lõpuks loevad rahast palju rohkem suhted - mida see ikkagi tähendab?

Just selle küsimusega maadles üks mu sõber oma sünnipäevalauas. Arutelu oli käinud töö ja rahateenimise ümber ja viis lõpuks õilsa ja tuntud tõdemuseni, et raha pole kõige olulisem. Mis tahes tööst on lõpuks ikkagi inimesed, suhted, tähtsamad. Sünnipäeva pidavale härrale ei andnud see mõte rahu. Ta jäi mõtlema olukordadele, mille tunnistajaks ta on tänu oma ametile saanud olla, riikidele, kuhu ta oli tööasjus reisinud, eduelamustele, mida järjepidev töö on andnud - kas tõesti peaks selle kõik üle trumpama üks järjekordne sünnipäev sõpradega? Nii justkui peab olema, kui suhted on kõige tähtsamad, ent sõpruskonna või perega laua taga istumine ei anna ju kaugeltki elu kõrghetke mõõtu välja.

Kõrvutades töö ja pereelu kõrgsagedusi, võib viimane nii mõnelgi eluperioodil kaotajaks jääda. Ise küsimus on, kas ja miks neid üldse ühele pulgale seada. Pilt muutub, kui vaadelda tööd ja peret teineteist vastastikku toetamas. Nii tegi psühhoterapeut Morgan Scott Peck, võrreldes abielu mäestiku baaslaagriga, kus hoitakse varustust ja puhatakse enne uutele tippudele tõusmist. "Kogenud mägironijad teavad, et baaslaagri eest hoolitsemisele tuleb pühendada vähemalt sama palju või isegi rohkemgi aega kui mägironimisele endale, sest baaslaagri turvalisusest ja varustatusest sõltub nende ellujäämine," nentis Peck. Ta tõdes, et meestel on kalduvus abielu-nimelise baaslaagri eest mitte vastutust võtta, oodates samal ajal, et kodune keskkond püsib nende passiivsusest hoolimata täiuslikus korras. Naised seevastu kipuvad kodus ja pere juures olemist ületähtsustama ja unustama, et mees vajab saavutusi ja kogemusi ka väljaspool koduseinu ning kasuks tuleks see ka naisele endale.

"Inimelu ülimaks eesmärgiks jääb alati indiviidi vaimne areng, tema iseseisev tõus tippudele, mida saab vallutada ainult üksinda. Ning samas on silmapaistvaid vallutusi võimalik sooritada vaid eduka abielu või eduka ühiskonna toetusel," tõdes Peck.

Selle tõe mõistmine võtab mõnel aega mitukümmend aastat. Harvardis on juba 75 aastat põhjalikult uuritud 724 mehe elukäiku. Uuringusse valiti nad teismelistena ja paljud neist, sarnaselt 21. sajandil sündinutele, pidasid selles vanuses peamisteks sihtideks kuulsust ja rikkust. Algul küsitleti poiste vanemaid, neid ennast, hiljem ka nende naisi ja lapsi. Läbi aastate on mehi pidevalt uuesti intervjueeritud töö ja pereelu teemadel, uuritud nende aju, südant, verenäitajaid. Seda kõike sihiga välja selgitada, mis aitab inimestel olla õnnelik ja terve.

Leiti, et 80. eluaastates on tervemad need, kes oma 50ndates olid lähisuhetega rahul. Neil, kel on keskeas kellelegi loota, on 80ndates parem mälu ja efektiivsem ajutegevus. Järelikult võivad ka veidi magedavõitu sünnipäevapeod olla väärt investeering tulevikku. (Rohkem infot uuringu kohta: https://goo.gl/XpDLzC)

Kolumn ilmus Äripäevas: Puhkepäeva toimetaja veerg 8.07.2016