Lugupeetud proua Pikksukk.
Eeldusel, et teiegi vananete, olete praegu ilmselt 80.
eluaastates. Vanuse poolest võiksite olla minu vanaema ja selle paralleeli
põhjal julgen arvata, et teil on hea meel kirju lugeda. Mis sest, et me tegelikult
pole kohtunud ja te ei tea minust midagi. Kirjasõber kulub ikka ära.
Jäin siin mõtlema, et tänapäevas ei tundugi teie elu,
millest mina raamatu vahendusel osa sain, nii kummaline. Praegu on Euroopas
väga palju naisi, kes jaksavad hobuseid pea kohal hoida. Vähemasti nad loovad
endast sellise kuvandi. Mehi pole neil vaja, meeste käest võtavad nad maailma
üle.
Ega ma ei tea, võib-olla te polnudki feminist, olite ehk lihtsalt haruldaselt tugev?
Ega ma ei tea, võib-olla te polnudki feminist, olite ehk lihtsalt haruldaselt tugev?
Eks eluraskused tee tugevaks. Mul on väga kahju, et teie ema nii noorelt lahkus ja
õigupoolest kasvasite isata. Ka selliseid lapsi on meil tänapäeval palju, kes
kasvavad ühe vanemaga. Paljud Eesti laste isad töötavad Soomes, me kutsume neid
mehi Kalevipoegadeks, see on meie rahvuseepose peategelane. Võib-olla on isa
äraolekuga kergem leppida, kujutades ette, et ta on kangelane. Et ta teeb
kusagil midagi väga tähtsat. Küllap oskate ise seda paremini hinnata – teie isa
oli ju Kurrunurruvuti kuningas.
Teie lapsepõlvest meenub mulle veel see, kuidas te Toomase
ja Annikaga koos kummalisi võlupille neelasite ja laususite: „Väike väänik,
anna asu, et ma suureks eal ei kasu.“ See soov on nüüd paljude reaalsus.
Arenenud riikides nihkub vanematekodust välja kolimise iga aina kõrgemale: hiljuti just
lugesin, et mullu elas oma vanematega 44,1% Eesti mehi vanuses 18-34 ja 35,2% samas vanusegrupis Eesti naisi (Eurostati andmetel). Teie ilmselt ei oskaks ennast selles olukorras ette kujutadagi,
olite niivõrd iseseisev.
Samas ega Rootsi ühiskond ka teie olukorra suhtes ükskõikne olnud,
teid taheti ju lastekodusse panna. Kas tagantjärele vahel kahetsete ka, et ei
lasknud end sinna viia? Teil olid küll sõbrad, aga elus on ikka vaja, et oleks
ka vanemaid, kellelt nõu küsida.
Kas leidsite endale vähemalt mõne usaldusväärse mentori, keda usaldada ja kellest eeskuju võtta?
Kas leidsite endale vähemalt mõne usaldusväärse mentori, keda usaldada ja kellest eeskuju võtta?
Õigupoolest ma ei teagi, mis teist sai. Viimati olin teie
tegemistega kursis, kui te protesteerisite haridussüsteemi vastu, taunides
korrutustabelit ja paberile joonistamist, sest sinna ju ei mahu midagi. Täna on
korrutustabel ikka au sees, aga joonistada saaksite nüüd mõnes koolis
elektroonilisele tahvlile, mis ei saa kunagi täis. Usun, et see meeldiks teile.
Lapsena pidasite hobust ja ahvi. Kas teil on ka nüüd
pensionipõlveks mitmejalgseid kaaslasi? Ja kui juba küsimiseks läks, kas te
abiellusite? Kui on liiga isiklik, te ei pea vastama.
Ei väsitagi teid pikema kirjaga, saadan vaid tervisi.
Hele-Maria
Kolumn ilmub Äripäevas: Puhkepäeva toimetaja veerg 4.11.2016
No comments:
Post a Comment